Tuesday, November 24, 2009

laseme liugu

rahuldamata vajadustest tõusevad suurimad probleemid ehk seagripi talgud.

420_Go. 24 nov. 2009.

Tänane hommik algas nagu iga teine hommiks siin maailmas. Teed silmad korraks lahti, vaatad kella. Kell on ikka liiga vara. Siis tõused, jääd voodiservale istuma. Pea kumiseb ning suu kuivab. Vaatad kella, ikka liiga vara... tõused ja otsid külmikust veepudeli. Esimesed lonksud mõjuvad, ennastki üllatavalt, kiiresti, kui kõrbes eskinud inimesele. vaatad kella, ikka liiga vara veel. Vood kutsub tagasi. Pehme, soe... Vaatad kella ja imestad, kuidas võib alati kell nii varajast aega näidata.
Venitad ennast üles, paned riidesse. Sokid ei taha kuidagi jalga minna ning see pagana kell on ikka liiga vara...

Kuid siis käib plõks, vesi vms erguti hakkab mõjuma ning muusika klappidest pajatab lüürikat:"charely says: always tell your mommy, before you go somewhere". Juu siis peab toakaaslastele ütlema, kuhu lähen. Lööd käega, jätad nad edasi unelema ning leiad ennast reipaimalt kõndimas, kui kunagi varem. äkki teavad jalad, midagi mida sa ei tea...

Kooli jõudes tekib kerge ärevus. kui sul on kunagi pudelit või peeglit lõhkudes tekkinud selline kerge ärevus, siis praegu oli sama kehas ringi voolamas... Tänaseks oli vaja ju konstrueerida ese ning selle valmistamise hõlbustamiseks šabloon vms... ahh pagan. Mõtled kiirelt välja silindrilised kõllikarbid väikestele seebikatele...2" elemendid täpsemalt. 10 mm vineer peaks kõlbama tegemiseks...
23 auguga ketast hiljem võib hakata asja kokku liimima. Kuna liimimine pole teab mis ajukirurgia, siis saad asjaga kiiresti hakkama. Natukene kuivamist pitskruvi all ning võib pinna siledaks lihvida. lõpuks peitsid need karbid punaseks...et homme saaks jalad alla panna ning ära lakkida...

Ja äkki märkad, et sa pole päeva jooksul MIDAGI söönud... Tubli SINA!!! jätku leiba ka edaspidiseks!

Peace.

/420_Go 24 now. 2009