Täitsa huvitav, kuidas võib mõnikord täielik füüsiline kollaps uue alguse tuua.
Sõbrapäev oli nagu sõbrapäev ikka, ainult ma olin sellel päeval kuumem kui tavaliselt. Täpsemalt 38 kraadi soe.
See koos eelneva paari nädalaga kogunenud stressi ja enesepiitsutamise tagajärjel lamasin terve laupäeva voodis, magasin. Enestunne oli maru kehva.
Aga nagu ma optimist kunagi, avastasin et see peabki olema see "rock bottom" tõrrepõhja pöörduspunkt, millest alates peavad asjad paremaks minema. Ja läksidki.
Stress läinud, akud täis ja lambad söönud. Ning sellega algas uus nädal minu jaoks täiesti uue mehena. Füüsilises mõttes siis.
Emotsionaalses mõttes paranes mu tuju 100% siis kui avaldati õpitulemused ja mul oli 78% keskmine hinne 4.08. Paljud ei saa 100% juures ka sellist tulemust.
Sellega kaasnes ka võimalus taodelda toetust täies mahus, ning see on alati positiivne.
Selle tähistamiseks, panin Ülikooli peamaja fuajees tähele, et müüakse tekkleid. Minus tõusis esile eriline tunne, kohusetunne... ja ma ostsin omale tekkli.
Edaspidi, kui näete mind linnapeal ringi liikumas ilma tekklita, tähendab et on liiga halb ilm tekli kandmiseks...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment