Friday, May 17, 2013

This is for the record vol 5

"Needs and Wants are like soap and water: they cancel each other out"
                                                                                 -tartu pets-

Kuna ma arvan, et varsti on lõpp sellel eneseavamisel aka psühholoogilisel abinõul, tuleks otsi kokku tõmbama hakata. Mõelda selle üle, miks ma seda üldse alustasin...

This is for the record seeria on mõeldud kõige lihtsamas vormis psühholoogilise võttena. Kirjuta oma tunded üles ja siis saad neist lahti. Kui elu läheks nii lihtsalt, oleks ma sündinud Ameerikas.

Keerukamas vormis on tegu hüvastijätuga antud elu suhtes. Seekord on aga asjalood natukene teismoodi. Nimelt nüüd ma tean, mida ma vajan. Eelnevatel "etappide" allajoonimisel olen lähtunud tahtmistest, nagu väike laps.

Vajadused? Tahtmised? whaaa...?!??!!

Lihtne, kui sulaselge Eesti keel.

Tahtmised on enamasti algatatud välise maailma analüüsimise järel tulevatest vastusepüüdlustest. Lihtsamalt öeldes, teadliku mõttekonstrukstiooni poolt loodud. Selles osas segunevad kõik isiksuse tasemed, alates alateadvuslikust impulsiivsusest lõpetades kõrgeima loogilis-ratsionaalse paigutamisega. Talletatakse vahemällu, et läbi viia lõplik otsus püsimällu lisamiseks.

Vajadused on algatatud alateadvusliku impulsi ilmnemisel või selle puudumisel. Lihtsamalt öeldes, isiksuse omadused kõige puhtamal kujul. Selles osas puuduvad segunemised. Peamiseks keeleks on emotsioon ja väljendusoskus. Talletatakse püsimällu kiiremini, kuna algatus tuleb ringiga tagasi.

Eelnevates volüümides olen ära seletanud, mis elus juhtunud on. Iga ratsionaalselt mõtlev inimene imestaks, mida see inimene tahab. See näitab, kui palju oleme liikunud ära iseenda tundmisest ja vajaduste tunnistamisest. Nagu väärtushinnangute kaotamine...

Kõik eelnevad eluetappide seljataha jätmised on teinud lähtuvalt tahtmistest. Tahan saada oma elu, tahan saada iseseisvaks, tahan saada nii ja naa... mingis osas ju õige, aga ma leian, et liiga palju on sellist mõtlemist.

Fortress of Solitude (niimoodi kutsun ma oma ühikatuba, kus viimased 4 aastat üksi olen olnud) tulemusel olen uurinud ja püüdnud leida vastuseid, et paika panna tee. Teoreetiliselt selline, mis peaks mind välja tooma sellest masendus-depresiivsest nõiaringist.

Tahan ilusat elu aga vajan selleks enesekindlust. Tahan kuulsust, vajan otsustusvõimet. Tahan ilusat naist...vajan head nina ;)

Nali naljaks, kuid praegusel hetkel jõudsin arusaamisele, et kõik algab kõige lihtsamast põhimõttest: "Do or do not...no try, there is...".

Seega, lähtuvalt eelneva elu ekstreemsetest oludest on vaja tegutsemistahte saamiseks ekstreemseid lahendusi. Sobib selleks üksinda rännaks kuskil võõral maal, kus vastutus on sinu enda ELU hinnaga.

Kõigile neile, kes hakkavad mõtlema: aga miks ta siis ei mõtle ennast paremaks...Mõelge edasi, et mõttejõud on kõige suurem jõud maailmas. Klubis saate ikka samamoodi peksa...

"Want to walk on a path unknown? Then you need to know how to run"
                                                                                    -tartu pets-


No comments:

Post a Comment