Mis mind ajendas üldse sellise asja peale mõtlema? Kui aus olla, siis täpselt see sama asi, millest rääkima hakkan. Nagu enamike asju, millele mõtlen. Aega peab ju viitma...
Tabamatu ime on mõista kedagi teist. Mõõtmatu sügavus on laskuda hinge sisemusse. Leidmata tee on tuleviku ees seismine... näiteid võib tuua mitmeid. Keedame mikstuuri natukene paksemaks ja magusamaks.
Küsimus, mis tekib: mõttetu retooriline, filosohvoosiline mula? Võib seda nii võtta küll, kui tunda ennast valgustatud, intelligentse...kuskil kõrgemates sfäärides lendlemas. Hea on unistada. See ei võta ju mitte mingit tükki küljest. Mis asja ma siis ajan? Mikstruuri konsistents sarnaneb varsti vahtrasiirupile...
Teada kõigest kõike on nagu kasutada kõikjale mõeldud masinat. See ei tööta kuskilt just nii, nagu peaks. Milles siis asi? Lihtsuses peitub võlu, ütles demokraatia looja. Olles keerukamad, kui kunagi varem, hakkab lihtsusest saama midagi teisel pool rohelisem muru... mikstuuri konsistents paksenes järsult nutellaks!
Jõudsingi sinna, kuhu erudeeritud, intelligentse, valgutatud inimese vaade mind viis. Mille peale enamik inimesi ühmaks üheselt: "miks siis kohe ei öelnud...?" Eks ma arvasin, et räägin intelligentse inimesega...
Teisel pool on alati rohi rohelisem, taevas sinisem ja meri puhtam. Jääb üle vaid huumoriga võtta olukorda, kus arenenud ühiskonnas, sotsiaalses keskkonnas kasvanud ja statistiliselt kõrgema taibukusega inimene nõuab lihtsat seletust. Iroonia, sarkasm ja muud ilusad sõimusõnad ei suuda lihtsalt, ühesõnaliselt antud olukorda väljendada.
Sellepärast võtamegi Tabasalu pangalt laenu. Lootes laenu toel ehitada keerukamat isiksust. Paratamatult viib selline laenutehing tagasimaksete puudumisele ja võib lõppeda laenuvõtja ühe, ülima sissemaksega.
Mis mind ajendas sellele mõtlema? Kuidas olla lihtne maailmas, mis nõuab pidevalt intelligentsi?
a mirror is simple, reflection is complex
-tartu pets-
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment